Kuidas jääda rahulikuks - klaasseintest ja vastupidi tegemisest

11. jaan • Ilona Nurmela • Kommentaarid: 0

Vestlused inimestega on suurepärased katalüsaatorid. Seega, nautige oma vestlusi. :) Kui nad innustavad või panevad mõtlema on juba hea, sest kui meil veab, siis inimesed ei ütle meile, mida me tahame kuulda, vaid seda, mida meil on vaja kuulda siis, kui meil on seda vaja.

Täna vestlesin ärritumisest ja sellest, mida sellega teha. Rakendatav nii läbirääkimistes, lepituses kui isiklikus elus.

Nagu eilses postituses maailmavaadetest, küsin taas - kas Teil on üldse vaja midagi teha? Te ju ärritute mingi olukorra tõttu, kas pole? Isegi kui Te arvate, et ärritute inimese suhtes, siis tegelikult ärritute Te ju nende käitumise või sõnade peale ja selle tõttu, kuidas see Teid mõjutab sellepärast, et TEIST ei saada aru, TEID ei kaasata/arvestata/romantiliselt moosita/___ (täida tühik ise).

Harutagem asi juppideks:

1. Teie ärritute selle peale, mida keegi TEGI või ei teinud.

2. Teie ÄRRITUTE selle peale, mida keegi tegi või ei teinud.

3. TEIE ärritute selle peale, mida keegi tegi või ei teinud.

Ja mida sellega kõigega siis nüüd teha?

1. ANNA ASU. Mida iganes keegi TEEB - nende käitumine ei võrdu inimesega. Kui keegi käitub halvasti, siis see ei tähenda automaatselt, et ta on halb inimene (vt selle teema osas ühte eelmist postitust). Jah, teod kõnelevad valjemini kui sõnad, aga halvasti käituv inimene võib ka lihtsalt reageerida millelegi, mida Teie ütlesite või millelegi oma peas. Kas keegi karjub/võtab vastu ebamõistlikke otsuseid/on jäme/annab küsimata nõu - aktsepteerige - ja ma tean, et see ON raske, aga püüdke - aktsepteerige, et teisel inimesel on põhjus ja õigus käituda nii, nagu nad seda teevad. Sellepärast, et meie kogemused, nii positiivsed kui negatiivsed näited meie elus, kõik, mille ja kellega me kokku puutume, teeb meist need, kes me oleme. Mida iganes meie - ja teine inimene - teeb või ütleb põhineb otsusel, mida tehakse lähtuvalt just meie kogemustest, mis on igaühe puhul unikaalsed. See, kuidas me otsustame reageerida mis tahes ajahetkel on parim otsus, mida oskame sel ajahetkel teha.

2. KUJUTA ETTE, ET TEIE VAHEL ON KLAASSEIN. Jah, aga mis siis, kui nad karjuvad minu peale ja ma tunnen, et ma hakkan ärrituma - küsite. Kujutlusvõime on vägev asi. Kui keegi Teie peale karjub - läbirääkimistel, kodus või tänaval - siis visuaalne abimees (klaassein) on lihtsalt meeldetuletus, et on teine inimene ja siis olete Teie ja antud ajahetkel teie kaks ei ole üks ja seesama inimene, seega kui keegi on vihane, siis Teie ei pea vihane olema. (Arvestage, et kõik on tegelikult seotud, seega kuigi võite olla füüsiliselt eraldiseisvad, võib teine inimene teha Teile peeglit, st näidata Teile midagi, mida Te peate endas nägema ja läbi töötama.) Pärast seda, kui olete barrikaadi üles seadnud, korrake mõttes - see ei ole minu elu õppetund, vaid nende oma, kui ma püüan nende eest asja lahendada, siis võtan neilt ära võimaluse nende elu õppetund omandada ja võtan neilt ära vastutuse nende elu eest. Teie elu õppetund võib olla on õppida kuidas mitte reageerida. (Mis ei tähenda, et olete emotsioonideta robot, kõigil on emotsioone ja meile meeldivad meeldivad emotsioonid ja Teie asi on leida tee, et end taas hästi tunda, kas pole? Või arvasite, et saate selle ülesande ära delegeerida?)

Kui Teile sobib paremini, siis öelge endale, et teine inimene ei tea paremat viisi kui reageerida nii, nagu ta seda teeb (see võib muidugi viia Teid üleolevuse teele, st egosse). Aga tegelikult ka, nad ei tea oma unikaalse kogemuse pinnalt paremat viisi.

Kui riskite, proovige kõrgemat pilotaazhi - tehke täpselt vastupidist sellele, mida Te algselt tahtsite teha. Kui tahtsite tõsta häält, langetage seda ja rääkige rahulikult. Kui tahtsite minema joosta, jääge paigale ja arutage rahulikult (va kui on oht Teie elule, siis tasub joosta). Kui tahtsite vihata teist inimest selle pärast, mida ta ütles või tegi, siis saatke neile mõttes armastust - sellepärast, et vihkajad ei ole elus seda palju näinud, muidu oleksid nad teistsugused inimesed.

3. OLGE ISE HEAKS EESKUJUKS. Kuigi TEIE ei pruugi näha oma rahuliku käitumise kohest mõju teisele inimesele, siis uskuge mind, see mõjus. Mõnikord on inimestel vaja ära minna ja mõelda sellest, mis juhtus, kes tegi mida ja kuidas reageeris. Inimesed reeglina imetlevad neid, kes suudavad kriisi situatsioonis rahulikuks jääda (aga kui teete seda selleks, et seda tähele pandaks, siis olete veidi asjast valesti aru saanud, vt punkti egost üleval tekstis). Me oleme suurepäraselt paindlikud ahvimismasinad, st võtame üle võimalikult efektiivsed käitumismustrid, sest see tagab ellujäämise. Kui lasta emotsioonid valla, reageerides igale asjale, mida keegi teine teeb või ütleb - ilmselt võib see olla tore (kuigi mitte teistele), kuid see on veidi sõltuvuslik olek. Jäljendades käitumist, mis võimaldab Teil end hästi tunda ja aitab ka teistel end hästi tunda - läbirääkimiste terminoloogias on see win/win/win.

Need 3 sammu võimaldavad Teil väljuda emotsionaalse reageerimise nõiaringist. Kui alguses see Teil ei õnnestu (empaatilistel inimestel on kindlasti alguses raske) - siis proovige ühe uuesti ja uuesti, sest harjutamine teeb meistriks.

Ja ärgem unustagem - me õpime nendelt, keda armastame. Niisiis, mida teevad Teie armastatud inimesed, kuidas nad käituvad stressi ja tavasituatsioonides, mida oleks kasulik jäljendada?


Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri