Inimesed ei ole nende käitumine

 Olete te kunagi vihastanud kelneri peale, kes teie staatusega klienti lugupidamatult kohtles…? Teie ees toidupoes ette trüginud meesterahva peale, kes ei viitsinud isegi vabandada, veel vähem luba küsida…? Aga erialases kontekstis?

Olgem ausad. Vähemalt kordki elus oleme me kõik kutsunud kedagi ebamõistlikuks (kui mitte halvema sõnaga). Nii eraelus kui professionaalses
kontekstis. Kui asi on eraelus, leiame me mõnikord inimeste käitumise ja selle tagajärjel ka nende isiku nii vastumeelse olevat, et me lausa lõikame nad oma elust välja. Neid, keda on kasvõi kordki Facebookis kellegi sõbralistist eemaldatud, teavad, millest ma räägin ning kindlasti teavad ka põhjust, miks nad kirurgi täpsusega selle kellegi sotsiaalvõrgustikust ja elunupukeste nägemisest eemaldati. Kui asi on äris, siis kõik võib lõppeda kuluka ärilahutusega, kus üks või mõlemad pooled külvavad lisakahju, kommenteerides teineteise käitumist äriringkondades, mille tagajärjeks on mitte ainult suhete rikkumine (see on juba ammu toimunud), vaid ühe või mõlema poole mainekahju. Kuna maine on tulevikuvaluuta, siis tagajärg on suhteliselt halb.

Inimesed. Käitumine. See ei ole üks ja seesama. Ilma telepaatiata ei näe me kunagi lõplikult kellegi teise pähe ega tea 100%-se kindlusega miks nad midagi teevad.

Kas halba käitumist kui sellist on üldse olemas? Jätame kõrvale  vägistamised ja mõrvad ja räägime igapäevaelust ja ärist.

Mis oleks siis, kui iga nn halva käitumise taga oleks positiivne
kavatsus?

Lubage selgitada lähemalt. Mis oleks siis, kui te saaksite teada põhjuse, miks keegi käitub viisil, mis teile tundub halb või ebaõiglane? Arvate, et ei oleks vahet? Inimest tunned tema tegude, mitte sõnade järgi…? Võib-olla. Võib-olla mitte.

Olete te kunagi öelnud midagi, mis on välja kukkunud halvustavalt või hinnangut andvalt, samas ei tahtnud te kellelegi haiget teha, vaid pigem aidata? Näiteks nagu siis, kui kommenteerisite oma sõbranna kentsakat
kleidivalikut, te ju tegelikult tahtsite lihtsalt, et ta käiks ilusamini riides
ja näeks parem välja, oli ju nii?

Alustame algusest.

Me tõlgendame sõnu ja käitumist. Kui keegi ütleb “ehk oleks see parem”, siis me võime kuulda “see, mida pakud Sina ei ole üldsegi hea”. Kui keegi teeb x, siis mõtleme, et see tähendab y. Miks? Sest me oleme alati nii arvanud. Miks? Sest see tundub loogilisena. Miks? Sest see on see loogiline tee, mida meie mõistus läbib, lähtuvalt meie senisest kogemusest. Bingo.

Kui naeratav ettekandja ei küsi meilt, mida soovime tellida niipea, kui oleme silmad menüült tõstnud, NAGU TEISTES RESTORANIDES, MIDA ME HINDAME JA KUS ME KÄIME, siis me automaatselt mõtleme, et ettekandja ei pea meist eriti lugu. Mis oleks aga siis, kui 10 minuti ooteaja põhjuseks on anda kliendile piisavalt aega ja ruumi, et ta saaks a. tutvuda detailselt menüüga, et teha parim valik, või b. Rahulikult end sisse seada, sh pühendada piisavalt aega vestluskaaslasega vestlemiseks, või nii a+b? Keegi võib arvata, et ettekandja on laisk, samas kui ettekandja taotlus oli olla teisi arvestav.

Mis siis, kui teie ees järjekorras ette trüginud meesterahval oli tõeline hädaolukord, kuhu ta pidi jõudma ning et ta keskendus samal ajal korraga kahele asjale - lapsele Pampersi ostmisega ja jõudmisega haiglasse surevat vanaema vaatama - niivõrd, et selgitamine, viisakus ja muud vähem olulised asjad ei olnud enam prioriteetsed? Lähtudes mõttest “TA TRÜGIS VAHELE,
SEEGA ON TA EBAVIISAKAS”, sildistate te isiku. Kui te oleks mõelnud “ta trügis vahele, seega on tal kiire”, oleksite te sildistanud käitumise, mitte inimese ja tunneks end praegu oluliselt paremini.

Mis siis, kui ulmeline positsioon läbirääkimistel on miski, mida teine pool tegelikult tahab korda saata selle tehinguga, st miks ta seda tehingut üldse teeb? Mis siis, kui ebarealistlik number on raha, mida vajatakse koheseks, tulusaks investeeringuks ja tekiks võimalus tulusid jagada, kui küsida õigel ajal miks numbrit vaja ja te saaks neid nende vajadustes aidata? Lähtudes sellest, MIDA TE TAHATE või MIDA OLETE NÕUS ANDMA, hindate te aga
ettepaneku või numbri ebamõistlikeks.

Mis oleks siis, kui süüdistus äripartnerilt on vaid signaal mõlemapoolsest kommunikatsioonihäirest ja kui valite rääkida asjast ilma teineteist süüdistamata või süüdi tundmata, ilma juriste ja kohut kaasamata ja ilma ärisuhet lõpetamata? Kui te olete alati teinud seda, mida teilt on palutud, kuna palus valdkonna ekspert, siis võite teie end näha VASTUTULELIKUNA, samas võivad nemad teid näha kui LIHTSALT ADMIN ISIKUNA või LIHTSALT RAHASTAJANA, kel puudub nii kujutlusvõime kui initsiatiiv.

Kuhu ma jõuda tahan on see, et INIMESED EI VÕRDU NENDE KÄITUMISEGA. Kui keegi käitub nii, nagu meile ei meeldi, siis me eeldame, et nad “teevad seda meelega”, “tahavad meid paika panna”, “soovivad meile halba”, “tahavad meilt ära võtta midagi, mis on õigusega meie oma” või mida iganes muud meie mõtted meile veel sosistavad. Kui me oleme ohus - ja “meie” all mõtlen ma meie uskumusi, ego, ruumi, stabiilsust, finantse, mida iganes me loeme, et meile kuulub või teeb meist need, kes me oleme - siis iidsel, 250 miljonit aastat vanal reptiilsel ajul tekib ellujäämise impulss. Võidelda, põgeneda või tarduda. Emotsionaalne impulss reageerida tekib järgmisena, kui rakendub limbiline süsteem või nn emotsionaalne aju - me märgime käitumise kui positiivse või negatiivsena, sobiva või ebasobivana, hindame ja selle pinnalt otsustame, kuidas vastata/reageerida.

Kui inimesed käituvad teatud moel, siis me anname sekundiga hinnangu. Me eeldame. See tähendab, et me tõlgendame, et kui nad teevad x, siis see tähendab y. Reaalsus on väga suhteline asi. Ärge unustage, et kui teie midagi teete, siis teised teevad samuti järeldusi oma eelduste pinnalt ning mitte alati ei  ole neil õigus. Kui suudate inimesi lugeda ja märkate, et nad on endast väljas, siis võite selgitada, mida te selle mõtlesite või küsida, mis neile ei meeldinud. See toimib isikus suhtlusel. Emotsioonid kumavad alltekstina läbi nii emailides kui sms-ides isegi kui kasutate enda arvates täiesti neutraalseid sõnu.

Küsimus on - mida sellega kõigega peale hakata? Kuidas eristada inimesi
nende käitumisest? Kuidas mitte reageerida?

Professionaalse läbirääkija ja ärilepitajana, kes siiski vahetevahel ka eksib ja avastab, et mul on ka vahel vaja enese käitumist korrigeerida, et paremini suhelda, on mul teile paar praktilist nõuannet. Nad töötavad läbirääkimistel, konfliktide lepitustes ja mis tahes suhtluses, isegi toidupoe järjekorras.

Esiteks, see, kuidas te end tunnete kellegi käitumise tõttu on otsus. Teie otsus. Võite valida, kas ärrituda või mitte.

Teiseks, kui teid midagi kellegi käitumises häirib, siis vaatame tõele otsa ja vaatame kõigepealt peeglisse. Jah, peeglisse. Me oleme kõik võimelised suhtlema nii, nagu teised inimesed seda teevad. Karmid sõnad, solvunud
vaikused, kellestki mööda kihutamine, märkamata, et oleme neid kogemata
tõuganud, jne. Kui konkreetne käitumine meid isiklikult kõnetav ja lülitab
sisse meie emotsioonid, siis ehk selle asemel, et öelda “Ma ei teeks kunagi
kellelegi nii” võiks me naeratada ja öelda, “Ah, jah, ma võiks ka lihtsalt just
samuti käituda või sellele reageerida, aga kas see teeks olukorda paremaks või halvemaks? Kas reageerimine paneks mind end paremini tundma? Kas ärritumine teeks mind õnnelikumaks?”

Kolmandaks, miks me ei võiks lihtsalt eeldada, et teise inimese poolt öeldu ja tehtu taga on midagi head, mida see teine inimene enda või meie jaoks soovis? Just, ärge püüdke välja mõelda, mis see positiivne tahe olla võis, vaid
kõigepealt lihtsalt eeldage, et nad ei tahtnud halba. Väga vähesed inimesed soovivad halva eraelus või äritehingutes. Isegi kui keegi teeb midagi kättemaksust, siis on vägagi võimalik, et positiivne tahe selle taga oli saada tagasi oma eneseuhkus või taastada õiglust või vältida edasist kahju mainele.

Neljandaks, mängige endaga mõttes mängu “mis oleks 3 alternatiivset seletust sellele, MIKS ta tegi seda, mida ta tegi või küsis seda, mida ta küsis?” Kui võtate appi oma kujutlusvõime, siis te tegelikult juba tegelete oma emotsioonide maandamisega ja seega eksisteerib reaalne võimalus, et kui te leiate seletuse, mis teile meeldib, siis te ei ärritu.

Viiendaks, kui positiivse tahte eeldamine ei aita teie vihal kuidagi vaibuda, siis proovige verbaliseerida, et enda teisele inimesele võimalus selgitada - lihtsalt öelge “Ma eeldan, et sellel tegevusel või sellel, mis Sa ütlesid oli eesmärk saavutada midagi positiivset kas Sinu või minu jaoks. Kas Sa saaks, palun, aidata mul leida, mis positiivne soov Su sõnade või tegude taga on?” Kui see tundub liiga abstraktne, siis näiteks teist ette trüginud meesterahvale võiksite öelda “Ma eeldan, et teil on kuhugi olulisse kohta väga kiire”. Läbirääkimiste kontekstis, võiksite öelda “tundub, et te olete väga kiindunud sellesse konkreetsesse numbrisse, kas te saaksite ehk natuke selgitada, miks just see number, mida selle numbri kokku leppimine võimaldaks teil saavutada” või “teie öeldust järeldan, et x [positsiooni sisu] saavutamine
on teile väga oluline, kas te saaksite selgitada, mida see teile annab, kui te selle saaksite, või mis teie jaoks tehingus vajaka jääks, kui te seda ei saavuta?”

Kuuendaks, olge avatud ja kuulake. Ärge mõelge sellele, mida te kavatsete öelda, juhul, kui teine ütleb x, y või z. Kuulake. Neid. Seda, mida neil on öelda. See täiendav informatsioon on PÕHJUS nende KÄITUMISE taga, mis peaks andma teile aimu MIKS nad tegid, mida nad tegid.

Seitsmendaks, kui te teate põhjust käitumise taga, saate jätkata konstruktiivset dialoogi ilma selleta, et te kellegi saatanlikuks tembeldate.
Või, kui juhtute olema toidupoe järjekorras, lihtsalt naeratage ja laske inimesel minna, välja arvatud kui teie enda vanaema on haiglas suremas,
millisel juhul peaks te ammu juba väljapääsu poole jooksma. Mis kõige olulisem, olles vältinud “halva” käitumise ahelreaktsiooni, saate te jätkata suhtlust ilma samaga tasumata.

Niisiis, kas on üldse olemas sellist asja, nagu halb käitumine või on meil lihtsalt tendents sildistada inimesi, lähtudes sellest, kuidas nende käitumine meid TUNDMA paneb?

Teie ja mitte keegi teine kontrollib teie emotsioone. Valige tunda end hästi. Eeldage, et IGA käitumise taga oli põhjus. Usaldage, et põhjus oli hea põhjus. Alustage kasvõi sellest, et lasete teised ilma sõimu või pahameeleta järjekorras endast ettepoole - toidupoes või liikluses. Korralike töövahenditega, eneseanalüüsiga ja avatud suhtluse oskustega (mis ei ole sama, mis enesekontroll) võite saavutada suurepäraseid tulemusi ka erialastes läbirääkimistes või vaidluste lahendamisel.

Ja kui midagi ülal pakutust teie jaoks ei toimi, siis võib alati joonistada ülemuse või vastaspoole fotole juurde sarved või trennis poksikotti taguda.